Vana kirjakeele korpus
Pilt
Heinrich Stahli tekstide sõnastik
Külli Habicht, Pille Penjam, Külli Prillop
Tartu 2015, 548 lk

Kas teate, mida tähendavad sõnad meevikene, saajeldama, keelekoer või lendvamees? Või kumb sidesõna oli 17. sajandi esimese poole kirjakeeles sagedasem, kas ja või ning? Sellest sõnastikust saate teada seda ning palju muud põnevat ja minevikku varjatut. Sõnastik on mõeldud kasutamiseks kõigile keele- ja kultuurihuvilistele, keda köidab eesti kirjakeele kujunemislugu ja sõnade elukäik.

"Heinrich Stahli tekstide sõnastik" võimaldab põhjalikku sissevaadet 17. sajandi esimese poole eesti kirjakeelde. Sõnastik sisaldab Stahli kahe mõjuka peateose, "Käsi- ja koduraamat" (1632–1638) ja "Ilmikute peegel" (1641–1649), kogu eestikeelset sõnavara (2820 märksõna, mis on esitatud tänapäevases ortograafias). Välja on toodud tänapäevasest erinevad tähendused, lisatud on ilmekaid lausenäiteid koos saksa vastetega. Nii saab vana ja eestipärase kõrval jälgida ka võimalikku saksa mõju Stahli keelekasutuses.

Näidisleheküljed


Pilt
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja vana kirjakeele erinumber
Külalistoimetajad Külli Habicht ja Pille Penjam
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu 2013, 231 lk

Ajakirja erinumber sisaldab läbilõiget vana kirjakeele uurijate viimase aja teemadest ja tulemustest ning toob teaduskäibesse hulgaliselt uudset informatsiooni. Kogumik sisaldab 11 artiklit 12 autorilt. Teemadest on kesksel kohal sõnavara, mida käsitletakse nii piirkondlikust, päritolulisest kui ka autorileksika ainukordsuse ja arhailisuse vaatenurgast. Samuti leidub üksikallikaid ja nende tausta avavaid käsitlusi, nt lõunaeestilise "Agenda Parva” või 19. sajandi kohtuprotokollide keele kohta. Piiblitõlketeemalises artiklis võetakse vaatluse alla üks sajandeid püsinud tõlkeeksimus. Huvitavatest grammatikanähtustest on tähelepanu keskmes vat-infinitiivitarindi kasutus, lt-liitelistest adverbidest modaalpartiklite kujunemine ja mõningad edelaeestilised erijooned, mis kajastuvad Salomo Heinrich Vestringi sõnaraamatus. Käsitletakse ka uue kirjaviisi juurutaja Eduard Ahrensi vaateid kirjakeele ühtlustamist puudutavatele vormivalikuküsimustele ning tutvustatakse vanimate sõnastike elektroonilise andmebaasi eeliseid ja kasutusvõimalusi. Autorite hulgas on nii Tallinna kui ka Tartu uurijaid, samuti meie hea kolleeg Péter Pomozi Budapestist.

Veebiväljaanne


Pilt
Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350
Valve-Liivi Kingisepp, Kristel Ress, Kai Tafenau
Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Tartu 2010, 768 lk

Raamat sisaldab H. Gösekeni grammatika (1660) eestikeelset tõlget (tõlkija K. Tafenau) ning H. Gösekeni saksa-(ladina)-eesti sõnastiku tänapäevaste märksõnadega pöördvarianti (sõnaraamatu tänapäevastasid V.-L. Kingisepp ja K. Ress).

Vaata raamatusse: lk 27-36, lk 110-113, lk 307


Pilt
Vana kirjakeel ühendab. Artiklikogumik
Toimetanud Valve-Liivi Kingisepp
Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 24
Tartu 2003, 270 lk

Novembris 2002 korraldas TÜ eesti keele õppetool järjekordsed vana kirjakeele päevad, kus peale ülikooli õppejõudude ja magistrantide esinesid kolleegid Tallinnast, Soomest ja Ungarist. Kogumik sisaldab selle konverentsi materjale. Kõik ettekanded ei ole jõudnud kogumikku, paar tookordset esinejat on vahetanud teemat ja on lisandunud ka uut ainestikku.

http://hdl.handle.net/10062/55280


Pilt
Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika
Valve-Liivi Kingisepp, Külli Habicht, Külli Prillop. Toimetanud Jaak Peebo
Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 22
Tartu 2002, 544 lk

Raamatu põhiosa moodustav sõnastik sisaldab kõiki Joachim Rossihniuse kirikukäsiraamatutes esinenud eestikeelseid sõnu, tähendusseletusi, sõnade esinemissagedusi. Iga märksõna all on esitatud näitelause(d), võimalikud liitsõnad ja ühendverbid. Sõnastikus on 1985 põhimärksõna. Saatesõnas antakse ülevaade Rossihniuse elust ja tegevusest, tema raamatute saatusest ja nende kohta kirjutatud uurimustest.

Lisaks sõnastikule on väljaandes kaks Rossihniuse leksikat analüüsivat kirjutist ja lühikesi tekstinäiteid.


Pilt
Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?
Kristel Kikas. Toimetanud Valve-Liivi Kingisepp
Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 21
Tartu 2002, 220 lk

Raamat sisaldab Heinrich Stahli grammatika (1632) saksa–eesti sõnastiku põhjal koostatud eesti–saksa sõnastikku (algsele sõnastikule on lisatud tänapäevastatud eestikeelsed märksõnad ja vajadusel tähendusseletused) ja selle analüüsi.

http://hdl.handle.net/10062/55277


Pilt
Julius Mägiste 100
Koostanud Valve-Liivi Kingisepp
Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 15
Tartu 2000, 205 lk

Raamatus on avaldatud Julius Mägiste seni publitseerimata uurimus Possessiivsufiksite rudimentidest eestis, eriti vana eesti kirjakeele (1520–1739) adverbides jm partiklites ja keelemehe elutööd analüüsivad kirjutised Tiit-Rein Viitsolt ja Valve-Liivi Kingisepalt. Koostanud Valve-Liivi Kingisepp.

http://hdl.handle.net/10062/54440


Pilt
Georg Mülleri jutluste sõnastik
Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Urve Pirso, Külli Prillop
Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 12
Tartu 2000, 519 lk

Georg Müller on esimeste tänapäevani säilinud pikemate terviklike eestikeelsete tekstide autor (jutlused aastaist 1600–1606). "G. Mülleri jutluste sõnastik" sisaldab kõiki Mülleri tekstides esinenud eestikeelseid sõnu, tähendusseletusi, sõnade esinemissagedusi. Iga märksõna all on esitatud näitelause(d), võimalikud liitsõnad ja ühendverbid, samuti muid tekstis esinenud ühendeid. Sõnastikus on üle 1800 põhimärksõna. Saatesõnas antakse ülevaade senistest G. Mülleri kohta kirjutatud uurimustest.

http://hdl.handle.net/10062/52423


Pilt
Observationes Grammaticae circa linguam esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest
Johannes Gutslaff. Tõlkinud ja väljaande koostanud Marju Lepajõe
Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10
Tartu 1998, 340 lk

J. Gutslaffi "Observationes Grammaticae..." – esimene lõunaeesti keele grammatika – ilmus 1648. aastal Tartus. Eestis on sellest raamatust säilinud ainult üks eksemplar, mida hoitakse Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogus. Uustrükis on ladinakeelse algteksti faksiimile, selle tõlge eesti keelde, eesti sõnade indeks, kultuuriloolised kommentaarid Marju Lepajõelt ning keelealased kommentaarid Hella Keemalt.


Pilt
Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik
Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo
Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6
Tartu 1997, 182 lk

Raamatusse on koondatud kõige vanemad säilinud eestikeelsed kirjapanekud (tekstid ja tekstikatked 13.–16. sajandist), iga teksti lühitutvustus ja sõnastik, mis sisaldab kõiki tekstisõnu, tähendusseletusi, vormiinfot, sagedusandmeid. Väljaandele on lisatud fotod originaalkäsikirjadest ja -teostest. Sõnastikus on üle 550 märksõna.

http://hdl.handle.net/10062/40564