Otto Wilhelm Masing on XIX sajandi esimese poole Eesti väljapaistvaim keele- ja kirjamees, ühtse eesti kirjakeele eest seisja, eestikeelse populaarteadusliku kirjanduse teerajaja. Tema tegevus lähtus valgustuslikust arusaamast, et talupoegadele tuleb jagada tarvilikke teadmisi nende emakeeles. Ta propageeris talurahvakoole, andis välja kooliraamatuid, avaldas rahvakeelseid õpetlikke teoseid. "Talupojaentsüklopeediaks" nimetatud "Marahwa Näddala-Leht" ilmus aastatel 1821–1823 ja 1825. "Marahwa Näddala-Lehhe" sõnastik kajastab XIX sajandi esimese veerandi kirjakeele temaatikat ja sõnavara. Sõnastiku umbes 8500 märksõna seas on Masingu loodud terminid ̇taevakatsuja, suursilm ja tundmispael, kirjakeeles tundmatud osm ja joosik, mille asemel praegu kasutame liitsõnu, ja palju muud põnevat.
Lisaks sõnastikule sisaldab teos Valve-Liivi Kingisepa koostatud ülevaadet Masingu elust ja tegevusest, Külli Prillopi analüüsi Masingu õigekirjapõhimõtete ja -uuenduste kohta ning Külli Habichti ja Külli Prillopi valitud tekstinäiteid "Marahwa Näddala-Lehhest".
Kas teate, mida tähendavad sõnad meevikene, saajeldama, keelekoer või lendvamees? Või kumb sidesõna oli 17. sajandi esimese poole kirjakeeles sagedasem, kas ja või ning? Sellest sõnastikust saate teada seda ning palju muud põnevat ja minevikku varjatut. Sõnastik on mõeldud kasutamiseks kõigile keele- ja kultuurihuvilistele, keda köidab eesti kirjakeele kujunemislugu ja sõnade elukäik.
"Heinrich Stahli tekstide sõnastik" võimaldab põhjalikku sissevaadet 17. sajandi esimese poole eesti kirjakeelde. Sõnastik sisaldab Stahli kahe mõjuka peateose, "Käsi- ja koduraamat" (1632–1638) ja "Ilmikute peegel" (1641–1649), kogu eestikeelset sõnavara (2820 märksõna, mis on esitatud tänapäevases ortograafias). Välja on toodud tänapäevasest erinevad tähendused, lisatud on ilmekaid lausenäiteid koos saksa vastetega. Nii saab vana ja eestipärase kõrval jälgida ka võimalikku saksa mõju Stahli keelekasutuses.
Ajakirja erinumber sisaldab läbilõiget vana kirjakeele uurijate viimase aja teemadest ja tulemustest ning toob teaduskäibesse hulgaliselt uudset informatsiooni. Kogumik sisaldab 11 artiklit 12 autorilt. Teemadest on kesksel kohal sõnavara, mida käsitletakse nii piirkondlikust, päritolulisest kui ka autorileksika ainukordsuse ja arhailisuse vaatenurgast. Samuti leidub üksikallikaid ja nende tausta avavaid käsitlusi, nt lõunaeestilise "Agenda Parva” või 19. sajandi kohtuprotokollide keele kohta. Piiblitõlketeemalises artiklis võetakse vaatluse alla üks sajandeid püsinud tõlkeeksimus. Huvitavatest grammatikanähtustest on tähelepanu keskmes vat-infinitiivitarindi kasutus, lt-liitelistest adverbidest modaalpartiklite kujunemine ja mõningad edelaeestilised erijooned, mis kajastuvad Salomo Heinrich Vestringi sõnaraamatus. Käsitletakse ka uue kirjaviisi juurutaja Eduard Ahrensi vaateid kirjakeele ühtlustamist puudutavatele vormivalikuküsimustele ning tutvustatakse vanimate sõnastike elektroonilise andmebaasi eeliseid ja kasutusvõimalusi. Autorite hulgas on nii Tallinna kui ka Tartu uurijaid, samuti meie hea kolleeg Péter Pomozi Budapestist.
Raamat sisaldab H. Gösekeni grammatika (1660) eestikeelset tõlget (tõlkija K. Tafenau) ning H. Gösekeni saksa-(ladina)-eesti sõnastiku tänapäevaste märksõnadega pöördvarianti (sõnaraamatu tänapäevastasid V.-L. Kingisepp ja K. Ress).
Vaata raamatusse: lk 27-36, lk 110-113, lk 307
Georg Mülleri jutluste uusväljaanne on "Eesti mõtteloo" raamatusarjas kõige kaugemale ajas tagasi astuv teos. Jutlused on peetud aastatel 1600-1607 Tallinnas Püha Vaimu kirikus. Raamatus on need tänapäeva lugejani toodud kaasaegsesse eesti keelde ümber panduna. Paralleelselt on esitatud ka Mülleri originaaltekst. Lugeja saab teada, millest kõneles tollane pühendunud hingekarjane oma eesti kogudusele Tallinnas, kui maad laastas sõda, katk ja näljahäda. Lisaks jutlustele ja koostajate saatesõnadele sisaldab teos Villem Reimani eessõna Georg Mülleri jutluste esimesele (saksakeelsele) väljaandele, mis ilmus 1891. aastal.
Novembris 2002 korraldas TÜ eesti keele õppetool järjekordsed vana kirjakeele päevad, kus peale ülikooli õppejõudude ja magistrantide esinesid kolleegid Tallinnast, Soomest ja Ungarist. Kogumik sisaldab selle konverentsi materjale. Kõik ettekanded ei ole jõudnud kogumikku, paar tookordset esinejat on vahetanud teemat ja on lisandunud ka uut ainestikku.
Raamatu põhiosa moodustav sõnastik sisaldab kõiki Joachim Rossihniuse kirikukäsiraamatutes esinenud eestikeelseid sõnu, tähendusseletusi, sõnade esinemissagedusi. Iga märksõna all on esitatud näitelause(d), võimalikud liitsõnad ja ühendverbid. Sõnastikus on 1985 põhimärksõna. Saatesõnas antakse ülevaade Rossihniuse elust ja tegevusest, tema raamatute saatusest ja nende kohta kirjutatud uurimustest.
Lisaks sõnastikule on väljaandes kaks Rossihniuse leksikat analüüsivat kirjutist ja lühikesi tekstinäiteid.
Raamat sisaldab Heinrich Stahli grammatika (1632) saksa–eesti sõnastiku põhjal koostatud eesti–saksa sõnastikku (algsele sõnastikule on lisatud tänapäevastatud eestikeelsed märksõnad ja vajadusel tähendusseletused) ja selle analüüsi.
Raamatus on avaldatud Julius Mägiste seni publitseerimata uurimus Possessiivsufiksite rudimentidest eestis, eriti vana eesti kirjakeele (1520–1739) adverbides jm partiklites ja keelemehe elutööd analüüsivad kirjutised Tiit-Rein Viitsolt ja Valve-Liivi Kingisepalt. Koostanud Valve-Liivi Kingisepp.
Georg Müller on esimeste tänapäevani säilinud pikemate terviklike eestikeelsete tekstide autor (jutlused aastaist 1600–1606). "G. Mülleri jutluste sõnastik" sisaldab kõiki Mülleri tekstides esinenud eestikeelseid sõnu, tähendusseletusi, sõnade esinemissagedusi. Iga märksõna all on esitatud näitelause(d), võimalikud liitsõnad ja ühendverbid, samuti muid tekstis esinenud ühendeid. Sõnastikus on üle 1800 põhimärksõna. Saatesõnas antakse ülevaade senistest G. Mülleri kohta kirjutatud uurimustest.
J. Gutslaffi "Observationes Grammaticae..." – esimene lõunaeesti keele grammatika – ilmus 1648. aastal Tartus. Eestis on sellest raamatust säilinud ainult üks eksemplar, mida hoitakse Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogus. Uustrükis on ladinakeelse algteksti faksiimile, selle tõlge eesti keelde, eesti sõnade indeks, kultuuriloolised kommentaarid Marju Lepajõelt ning keelealased kommentaarid Hella Keemalt.
Raamatusse on koondatud kõige vanemad säilinud eestikeelsed kirjapanekud (tekstid ja tekstikatked 13.–16. sajandist), iga teksti lühitutvustus ja sõnastik, mis sisaldab kõiki tekstisõnu, tähendusseletusi, vormiinfot, sagedusandmeid. Väljaandele on lisatud fotod originaalkäsikirjadest ja -teostest. Sõnastikus on üle 550 märksõna.