Vana kirjakeele korpus
Catechismus Herrn D. MARTINI LUTHERI
Rossihnius, Joachim, 1632

Joachim Rossihnius (eri allikais ka nimekujud Joachimus Rossinius, Roschinius, Rossichnius, Rosinius, Rossenius) sündis 1600. a paiku Pommeris Stargardis, immatrukuleerus juba väga noorelt, nimelt 1614. a kevadel Frankfurdi ülikooli, ordineeriti novembris 1622 Vigala kirikuõpetajaks. Hiljemalt 1625. a suvest sai temast Rootsi sõjaväe hingekarjane, kes tuli ühes võidukate rootslastega (Jakob de la Gardie juhatusel) sama aasta 27. augustil vallutatud Tartusse ja pidas seal Maarja kirikus juba järgmisel päeval jutlust. Jaanuaris 1626 kutsuti Rossihnius Tartu eesti koguduse õpetajaks ja ta töötas selles ametis viis aastat, 1630. a jõuludeni, siirdudes siis Tartust Sangastesse ja saades Sangaste, Karula ja Laatre kirikuõpetajaks. Aineliselt oli ta seal peaaegu sama halbades oludes kui varem Tartus. 1636. a alates oli ta Tartu alamkonsistooriumi assessor, 1637–1645 praost Tartu maakonnas. 1641. a on teada Rossihniuse osavõtt ühest nõiaprotsessist. 1643. a algul lahkus ta Sangastest, mõeldes asuda Otepääle sealse koguduse ühe osa soovil. See kavatsus aga äpardus. Kevadest 1644 kuni 1645. a suveni täitis ta pastorikohuseid Kodaveres ja Alatskivil. Surnud on Rossihnius enne 8. juulit 1645.

1632. aastal trükiti Riias Gerhard Schröderi trükikojas kaks Joachim Rossihniuse kirikukäsiraamatut.

Catechismus Herrn D. MARTINI LUTHERI in sechs Hauptstücke verfasset, Wie derselbe in der Christlichen Gemeine, und fürnemblich unter der lieben Jugend geübet werden sol: Besambt den Fragstücken Lutheri: und dem Traw- und Tauffbüchlein und gemeinen Collecten. Itzo in Estonische Dörptische sprache versetzet Durch IOCHIMUM ROSSIHNIUM Pharr-Herrn zu Theall, Caroll und Felcke ('Dr. Martin Lutheri katekismus koostatud kuues peatükis, nagu seda kristlikkudes kogudustes ja eriti armsa noorsoo seas tuleb õpetada. Ühes Lutheri küsimustega leina- ja ristimisraamatukese ning ühispalvetega tartueesti keelde pannud Joachim Rossihnius, Sangaste, Karula ja Laatre kirikhärra') sisaldas 88 kvartformaadis lehekülge, millel kahes veerus paralleeltekst saksa ja tartueesti keeles.

Teine kirikukäsiraamat kandis pealkirja (ajakirjas Beiträge avaldatu järgi) Evangelia und Episteln auff alle Sontage durchs ganze Jahr. Item: Evangelia und Episteln der fürnembsten Festen. Und: Die Historia vom Leiden und Sterben unsers HERRN und Heylandes JEsu CHristi. In Lieffländische Estonische Sprache transferiret. Durch: JOACHIMUM ROSSINIUM, Pastoren zu Theal, Caroll und Felcke. – Gedruck zu Riga durch Gerhard Schrödern, 1632. 1n 4 ('Evangeeliumid ja epistlid iga pühapäeva jaoks aasta läbi. Samuti tähtsamate pühade evangeeliumid ja epistlid ja meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse kannatamise ja surma lood. Liivimaa eesti keelde tõlkinud Joachim Rossihnius, Sangaste, Karula ja Laatre pastor'). See sisaldas 200 kvartformaadis lehekülge, saksakeelsed pealkirjad ja sissejuhatuse. Seegi tekst on tartukeelne.

Katekismuse eessõnas kurdab autor talupoegade seas juurdunud ebajumalakummardamise ja ebausu ning majandusliku kitsikuse üle. Ta väärtustab eestikeelset katekismust, mis inimest Jumala juurde juhatab, kuid mille avaldamine tal mõnegi takistusega seotud oli.

Missugune oli J. Rossihniuse kirikuraamatute trükiarv ja kuivõrd ning kus need ilmumisajal levisid, pole tänapäevani selge. Originaalväljaannete saatus on olnud õnnetu, tänaseks on need sõdade käigus hävinud ja säilinud on vaid paar eksemplari. Eestis ainsana leiduvat J. Rossihniuse katekismuse ja epistlite koondköidet, mille lõpus on käsikirjaline koopia ja lisana 45 proosatõlkes kirikulaulu, säilitatakse Eesti Akadeemilises Raamatukogus Tallinnas. Varem kuulus see Riia Linnaraamatukogule, kust see 1938. a. vahetati lätikeelse lauluraamatu "Vademecum" (1631) vastu. Üks eksemplar kummastki Rossihniuse kirikukäsiraamatust leidub veel Kopenhaageni kuninglikus raamatukogus ja üks defektne katekismuse eksemplar Läti Rahvusraamatukogus.

Kirjandust

V.-L. Kingisepp, K. Habicht, K. Prillop, Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 22. Tartu 2002. Saatesõna, Leksikaalne eripära ja statistiline ülevaade.

Eesti biograafiline leksikon. Akadeemilise Ajaloo-Seltsi toimetised II. Tartu, 1926–1929.

Eestikeelne raamat 1525–1850. Toimetanud E. Annus. Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Tallinn, 2000.

M. Lipp, Joachim Rossinius. – Sitzungsberichte der gelehrten Estnischen Gesellschaft 1896. Jurjew (Dorpat), 1897, S. 110–115.

P. Alvre, Mõnda Joachim Rossihniuse keelekasutuse eripärast. – Emakeele Seltsi aastaraamat 47, Tallinn, 2002, lk 39–45.

D. H. Jürgenson, Ueber Entstehung der beiden Hauptdialeckte der Estnischen Sprache. – Verhandlungen der gelehrter Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Dorpat, Leipzig, 1840, Band I, Heft 1.

M. Keldt, Joachim Rossihniuse kirikukäsiraamatute verbirektsioonist. Bakalaureusetöö. Tartu, 2001. Käsikiri TÜ eesti keele õppetoolis.

H. Liin, Saksa tõlkelaenudest J. Rossihniuse eesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 19–20 1973–1974. Tallinn, 1975, lk 169–178.

U. Masing, Terminoloogia kujundamisest XVII sajandil. – Emakeele Seltsi aastaraamat 19–20 1973–1974. Tallinn, 1975, lk 151–168.

U. Masing, Eesti vanema kirjakeele lood. Tartu, 1999.

T. Paul, Eesti piiblitõlke ajalugu. Esimestest katsetest kuni 1999. aastani. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised nr 72. Tallinn, 1999.

R. Põldmäe, Esimene eesti kirjandusloolane Dietrich Heinrich Jürgenson. – Keel ja Kirjandus 1985, nr 4.

V. Reiman, Einleitung. Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft. Neunzehnter Band. Jurjew (Dorpat) 1898.

J. H. Rosenplänter, Ueber zwei Bücher von Rossinius. – Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache. Fünftes Heft, Pernau, 1816.

H. Salu, Eesti vanem kirjandus. Rooma, 1974.

F. J. Wiedemann, Grammatik der ehstnischen Sprache, zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der anderen Dialekte. St.-Petersbourg, 1875.